Olles teadlik kõige levinumatest nägemishäiretest, oskate hinnata enda nägemise olukorda ning vajadusel pöörduda abi saamiseks professionaalide poole, kes oskavad vastata kõikidele küsimustele ning panna probleemile täpse diagnoosi.
Kaugnägelikkus
Hüperoopia ehk kaugnägelikkus on levinud nägemishäire, mille puhul on silmamuna läätse ja sarvkesta fokusseerivaks jõuks liiga lühike, põhjustades valguskiirte koondumise võrkkesta taha, mille tulemusel näeb silm kaugeid objekte selgelt, samas kui lähedalasuvad objektid paistavad udused. Kaugnägelikkuse puhul on reeglina tegemist kaasasündinud ja päriliku nägemisprobleemiga.
Kuidas ma tean, et mul on hüperoopia?
Sümptomite hulka kuuluvad lähedal asuvate objektide nägemine uduselt, silmade kissitamine ja silmade väsimus. Kogeda võib pikaajalise lähedalevaatamise tagajärjel ka peavalusid.
Kas mu nägemine läheb aina halvemaks?
Enamik inimesi hakkab 40ndates eluaastates kogema seisundit nimega presbüoopia, mis muudab lähedale vaatamist nõudvad tegevused raskeks. Presbüoopia väljakujunemine võib muuta kaugnägelikkuse ilmsemaks.
Mida kaugnägelikkuse puhul tehakse?
Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-läätsed, mis võimaldavad lähiobjektidest terava pildi tekkimise.
Hüperoopilise silma kuju koondab kujutise võrkkesta taha, tekitades lähiobjektidest ähmase pildi.Suurendades sarvkesta koondamisjõudu, korrigeerivad sfäärilised kontaktläätsed murdumisviga, tekitades üheainsa koondumispunkti võrkkestal, kus nägemine on teravaim.
Lühinägelikkus
Müoopia ehk lühinägelikkus on nägemishäire, mille puhul on silmamuna läätse ja sarvkesta fokusseerivaks jõuks liiga pikk, põhjustades ülepingutava silma, mille tagajärjel tekib kujutise suurim teravus võrkkesta ette ning silm näeb lähedalasuvaid objekte teatud ulatuses väga selgelt, kuid kaugemaid esemeid häguselt. Lühinägelikkus on üks levinumaid pärilikke nägemishäireid.
Kuidas ma tean, kas mul on müoopia?
Sümptomite hulka kuuluvad kaugete objektide nägemine ähmaselt, silmade kissitamine ja silmade väsimus. Lühinägelikkust diagnoositakse tavaliselt põhjalike silmauuringute alusel.
Kas mu nägemine läheb aina halvemaks?
Enamik lühinägelikkuse juhtumeid diagnoositakse lapsepõlves või teismeeas, mil silmamuna kasvamine jätkub, seetõttu on tõenäoline, et ka lühinägelikkus süveneb. Tavaliselt peatub lühinägelikkuse süvenemine naistel umbes 16-aastaselt ja meestel 20ndate keskpaigas. Mõningatel juhtudel jätkub lühinägelikkuse süvenemine ka kõrgemas eas.
Mida lühinägelikkuse puhul tehakse?
Lühinägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi kontaktläätsi või prille. Korrigeerimiseks on vajalikud miinus-läätsed, et silma optilises mõttes „nõrgestada“, võimaldades selge pildi tekkimise kaugemal asuvatest objektidest.
Astigmatism
Astigmatism on levinud nägemishäire, mida põhjustab ebakorrapärase kujuga sarvkest. Astigmatism võib esineda koos kaug- või lühinägevusega. Ümmarguse asemel piklikku sarvkesta läbivad valguskiired murduvad ebaühtlaselt, tekitades mitmeid koondumispunkte, mille tulemusel on tekkiv pilt enamikel kaugustel hägune. Astigmatism on tavaliselt pärilik, kuid selle väljakujunemisele võivad aidata kaasa tegurid, nagu vähene valgus ja liiga pikk lähedale vaatamisega seostuv töö.
Kuidas ma tean, kas mul on astigmatism?
Sümptomite hulka kuulub silmade kissitamine, aeg-ajalt painavad peavalud ning silmade väsimus. Enamikel juhtudest esineb astigmatism koos lühi- või kaugnägelikkusega. 45% inimestel, kes vajavad nägemise korrigeerimist, on mingil tasemel arenenud välja ka astigmatism. Lõplik diagnoos põhineb põhjalikel silmauuringutel.
Kas mu nägemine läheb aina halvemaks?
Astigmatismi diagnoosiga inimeste olukord võib aja jooksul aeglaselt süveneda, kuid üldiselt püsib see kogu elu jooksul enam-vähem stabiilsena.
Mida astigmatismi puhul tehakse?
Astigmatsimi on võimalik korrigeerida, kandes prille või toorilisi kontaktläätsesid.
Astigmaatilise silma sarvkesta ja/või läätse ebakorrapärane kuju tekitab kaks koondumispunkti võrkkesta ette või taha, põhjustades nägemise ähmasust.
Toorilised prilliklaasid ja kontaktläätsed korrigeerivad murdumisviga, tekitades üheainsa koondumispunkti võrkkestal, kus nägemine on teravaim.
Jaga